|
 2013. aastal jõustub IRLi lubatud ja praegu väljatöötamisel olev kõrgharidusreform. Pakkumaks
reformiga kaasnenud emotsionaalsetele hinnangutele ja nõudmistele asjalikku vaheldust, koostasid
IRL Noored sisulise ülevaate reformiga kaasnevatest muutustest.
Kõrgharidus muutub kättesaadavamaks, juurde tekib ca 3500 uut tasuta õppekohta ning
kõrghariduse riigipoolne rahastamine suureneb üle 25% – tasuta kõrghariduse jõustumisega tekib
suuremal hulgal inimestel võimalus omandada kõrgharidus. Efektiivse rahakasutuse tagamiseks on
tasuta õppekohal püsimise tingimusi muudetud mõnevõrra rangemaks. Niisiis kui varem kehtis tasuta
õppe kohta ütlus „raske sisse saada, võimatu välja kukkuda“ siis kõrgharidusreformiga muutub tasuta
õppekohale asumine kergemaks kuid seal püsimine muutub raskemaks.
Valik koolide ja õppekavade osas, kus tasuta õppida saab, muutub vabamaks ja tekivad uued
võimalused – täna pakuvad tasuta õppekohti vaid riigikõrgkoolid, kõrgharidusreformiga tekib ka
erakõrgkoolidel võimalus riigieelarvest rahastamist taotleda. Kõrgharidusreformi jõustumisel võib
ka näiteks EBS (Estonian Business School) hakata üliõpilastele tasuta õpet pakkuma, seda ka näiteks
ühe õppekava raames. Juhul, kui erakool riigi rahalist tuge kasutab, peab ta tudengid õppekavale
vastu võtma tasuta. Senisest selgemaks muudeti eraõiguslike institutsioonide toetusvõimalusi
õppekavade avamiseks. Seadusemuudatustega ei puudutata võõrkeelseid õppekavu, nendel on
õppetöö korraldus ülikoolide enda otsustada.
Üliõpilaste vastuvõtt muutub peamiselt lävendipõhiseks – kui seni on vastuvõtutingimused
kehtestanud iga kool ise, siis kõrgharidusreformiga tekib ülikoolil üldjuhul kohustus võtta üliõpilased
õppetööle vastu sel juhul, kui on ülikooli vastuvõtutingimused täidetud (olgu selleks siis riigieksamite,
sisseastumiseksamite, vestluste vms tulemused), ehk siis tavakeeli öeldes on lävend ületatud. Jäävad
mõned konkursipõhise vastuvõtuga erijuhud, näiteks kui lahkamislaua taha ikka rohkem inimesi ei
mahu, siis ei saa ka arstiteaduskonda kõiki lävendiületajaid vastu võtta.
Täiel määral riigi poolt rahastatud õppekohal püsimine võib muutuda raskemaks – kui varem
oli tasuta (riigieelarvelisel) õppekohal täismahus õppimiseks vaja edukalt läbida igal aastal 75%
õppekava aastamahust, siis nüüd on vaja täita kumuleeruvalt 100% õppekava semestrimahust. See
tähendab, et kui varem piisas õppeaasta jooksul 60-st EAP-st 45 EAP tegemisega, siis edaspidi tuleb
täiesti tasuta õppel püsimiseks esimese semestri lõpuks olema läbitud 30-st EAP-st 30, teise lõpuks
60-st 60, kolmanda lõpuks 90-st 90 ja nii edasi. Vihjena siis, et esimesteks semestriteks on mõistlik
planeerida igaks juhuks veidi rohkem ainepunkte, sest kui esimesel semestril teed näiteks 35, võid
järgmisel 25 ainepunkti teha ja ikka täiesti tasuta edasi õppida. Tudengitel tekkis ka õigus nõuda, et
kõrgkooli poolt oleks tagatud vajalikul hulgal ainepunktide sooritamise võimalusi. Lisaks tuleb tähele
panna, et ülikoolidel tekib õigus semestri pikkust ise määrata, vastavalt näiteks õppekava iseloomule
– seega võib esimene semester olla ka oluliselt pikem või ka lühem teise semestriga võrreldes, kui
see toetab ülikooli hinnangul ainete paremat omandamist.
100% nõude mittetäitmise hüvitamine ei ole aga tappev. Kui üliõpilane ei täida õppekava 100%
ulatuses, siis on ülikoolil õigus nõuda üliõpilaselt õppeteenustasu hüvitamist mitte täiel, vaid
proportsionaalsel määral – kui semestri lõpul jäävad õppekava 100%-lise mahu täitmisest mõned
ainepunktid puudu, siis halvemal juhul maksab üliõpilane õppetasu enam-vähem sooritamata
ainepunktide mahus, mitte aga terve semestri eest. Paremal juhul ei pruugi ülikool üliõpilaselt nende
punktide eest raha küsidagi – see on koolile võimalus, aga mitte kohustus. Kool võib hinnata näiteks
seda, millisel põhjusel üks või teine eksam tegemata jäi, ja talitada ka vastavalt sellele.
Tasuta õppekohal võib tudeng kogu aeg õppetöös osaleda, ent ei või akadeemilise puhkuse ajal
eksameid sooritada, välja arvatud erijuhtudel – kui varem oli ülikooli otsustada, kas üliõpilasel
on õigus sooritada arvestusi ja eksameid sel ajal, kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel, siis uue
seaduse rakendumisega on riigieelarvelisel õppekohal õppivatel tudengitel küll lubatud õppetööst
osa võtta, kuid pole lubatud arvestusi ja eksameid sooritada. See on vajalik selleks, et üliõpilased
liiga kergesti oma õpinguid akadeemilise puhkuse sildi all pikendama ei hakkaks. Uudsena on tagatud
õigus eksameid sooritada nendel, kellel on akadeemilise puhkuse võtmiseks on väga objektiivsed
põhjused: keskmise, raske või sügava puudega isikul; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal
või eestkostjal ja kaitseväeteenistuse läbimisega seonduvalt akadeemilise võtnud üliõpilasel.
Esmakordselt tekib üliõpilastele mõeldud vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste süsteem – siin
on võimalik parimate lahenduste leidmiseks veel kõikidel kaasa rääkida, sest vajaduspõhiste
õppetoetuste eelnõu on kooskõlastusringil ja teel riigikokku. Meie eesmärgiks on, et vajaduspõhised
õppetoetused oleksid neile, kes seda kõige enam vajavad, ning et need jõustuksid samal ajal
kõrgharidusreformiga.
Mitmed tudengile väga sõbralikud kõrgharidussüsteemi osad jäävad muutmata. Näiteks: süsteem
jääb paindlikuks, arvestades tudengi rahulolu valitud õppekava suhtes – õpingute algul on tudengil
vajaduse korral võimalik õppekava tasuta õppes ühel korral vahetada. Ilma õppekulusid hüvitamata
saab uuesti õppima asuda siis, kui tudengil on õpitud vähem kui pool õppekavast. Kui aga vähemalt
pool õppekavast on juba õpitud ilma õppekulusid hüvitamata, peab samale astmele uuesti õppima
asudes vastavalt õppeasutuse kehtestatud tingimustele hakkama õppekulusid hüvitama. Lisaks tuleb
silmas pidada, et kui ühelt ja samalt õppekavalt eksmatrikuleeritakse ja sinna immatrikuleerutakse
kahe aasta jooksul, tekib ülikoolil õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist. Kahe aasta nõue on
selleks, et vältida olukorda, kus õpingud katkestatakse eesmärgil vältida õppemahu mittetäitmise
tõttu tekkinud õppekulude osalise hüvitamise nõuet astudes siis uuesti (kahe aasta jooksul) samal
õppekaval õppima.
|
